Ujumas?

Kelsie oli tulnud järve äärde. Kuna ta polnud siin ümbruses kedagi näinud ja tema meelest käis siin üldse vähe rahvast oli hea ilm teha väike suplus.
Kelsie viskas enda kleidi puu alla kingade kõrvale ja jalutas tasasel sammul vette.
Nii palju kui neiu järve kohta teadis ei olnud siin mingeid mürgiseid elukaid, kes võiks tüdruku ära süüa.

OT: Rhys

OT: Mürgine elukas tuleb.

Rhys jalutas järve äärde ning viskas enda rätiku maha sinna kõrvale pluusi, mille oli juba teel siia seljast palavuse tõttu võtnud ning lükkas jalast on tennised. Ry viis pilgu ümbrusele ning nüüd alles märkas ta natukene enda asjadest eemal kellegi asju arvatavasti tüdruku omi. Poiss kergitas selle peale ainult kulmu.

Kelsie käis kiirelt vee alt läbi ning kui ta pinnale tuli kuulis ta eemal vaikset sahinat. Neiu keeras enda pea riietele ning riietelt siis veidi kõrvale pead keerates märkas ta (seksikat) kutti kellel oli plaan ilmselt ujuma tulla.

Rhys jooksis mõni hetk hiljem vette nii palju kui võimalik ning sukeldus siis pea ees. Uuesti pinnale tulles tõmbas ta käega läbi juuste ning ujus järve keskme poole, kuhu ta üllatavalt kiirelt jõudis ning keeras siis otsa ringi.

Kelsie jälgis kuti tegevust veidi aga, kuid keeras siis enda pilgu tema pealt ära. Polnud vaja ennast mingi perverdi muljet jätta ja järv oli piisavalt suur nende mõlema jaoks. Kelsie ujus kuni kaldani ning jalutas siis veest välja. Ta võttis kingade kõrvalt enda kokkuvolditud rätiku ja sättis selle endale ümber.

Ry ujus rahulikult edasi vahepeal isegi mõeldes teise järve otsa ujuda, kuid jättis idee sinna paika ning keeras taas tagasi kalda poole, kus ta kohe neiut rätikuga seismas nägi. Ilmselt oli tegemist isikuga kelle asju ta ennist nägi. Rhys ujus edasi kalda poole vahepeal korra vee alla sukeldudes.

Kelsie jälgis vaikides kuti tegevust. Ta polnud kindel, kas midagi öelda või mitte sest kutt ei näinud välja just kõige sõbralikum. Kelsie oli tavaliselt küll üsna jutukas, kuid sellised karmi näoga kutid tekitasid temas hirmu.

Kutt ronis ka lõpuks veest välja ning märgates neiu pilku endal naeratas tõmmates samal ajal käega läbi juuste, et häirivad juukse salgud eest lükata. Ta haaras maast enda rätiku sasides sellega enda juukseid kuivemaks ja natukene ka ülakeha.

Kelsie keeras enda pilgu ära, sest oli kuti jõllitamisega haledalt vahele jäänud. Kuna Kelsie meelest oli poiss üsna hirmus oli neiu valmis mõneks salvavaks kommentaariks ning valmistas enda peas ette head lauset millega kutile siis vastata.

Poiss sättis rätiku õlale rippuma ja otsustas siis juttu teha. Ta oli üldiselt aktiivne suhtleja. Isegi vihavaenlasega. "Hei." tervitas ta tüdruku poole keerates. "Ma olen Rhys." naeratas ta. Loodetavasti ta nüüd väga imeliku inimese muljet ei jätnud.

Kelsie polnud kindel kas ta võpatas kui kutt teda kõnetas, kuid ehmus kindlasti. "Hei jah." lausus Kelsie. See oleks olnud ülimalt piinlik kui Kelsie seljatagant oleks kuti tuttav ilmunud. Kelsie vaatas kindluse mõttes enda ümber ringi ja kui ta oli veendunud, et kedagi teist pole tutvustas neiu ka ennast "Kelsie. "

Rhya muigas, kui neiu enda ümber ringi vaatas. Tal oli mõtteid igasuguseid asju küsida, kuid nendr esitamine oli teine kunst. "Kui tohib küsida, siis mis rassist sa oled?" küsis Ry naeratus huulil. See oli tal seal koguaeg automaatselt, ei mingeid erandeid.

"Nümf." vastas Kelsie kutile. Neiu huultele libises samuti naeratus. Rhys ei tundunudki väga kuri ja tõsine. "Ja sina oled?" küsis Kelsie. Tüdruku arvates oleks imelik olnud kui ta poleks Rhys'i käest küsinud sama küsimust mida Rhy's küsis Kelsie käest.

"Amatsoon." sõnas Rhys naeratades ning silmitses järve, mis tänu õrnale tuulele lainetas. Poiss ei teadnud mida edasi rääkida. Paljud suhtusid tema rassi negatiivselt.

"Nii, et sa oled siis metslane jah?" muigas Kelsie ja jalutas nüüd jalgupidi vette, hoides rätikut siiski enda ümber.

"Miks kõik seda nii võtavad?" turtsatas Rhys, ta oligi millekski selliseks valmis olnud. Ta oli sellega küll juba harjunud, aga see väljend "metslane" häiris teda ikkagi.

"Nii palju olen ma kuulnud. Kas sa lükkad selle väite ümber?"küsis Kelsie muiates. Neiu oli tõesti kuulnud amatsoonidest kui metslastest.

"No kui sa arvad, et ma olen metslane, siis ma võin nii käituda ka, aga peab tõdema, et ma ju ei näe metslase moodi välja? Või näen?" kergitas noormees kulmu ja vaatas neiut, kes jalgadega vees solberdas. Tal ei olnud ideid, kuidas väide ümber lükata, aga ometi nad ei jooksnud tarzani kostüümis ja tema häält tehes mööda metsa ringi.

Kelsie kallutas pead ja naeratas. "Ega ei näe küll jah. Võibolla oskad sa hästi enda loomust varjata." muigas Kelsie. Neiu jalutas kohta, kus päike paistis ning laotas enda rätiku sinna maha, ise sinna peale istudes.

"Selge. Ma tegelikult olen ja suurepärane maskeeruja." noogutas noormees korra metsa varjule lipates. Seal torkas endale juustesse lehti ning õnneks leidis ta ka ühe pikema oksa ning tormas metsast välja tehes jubedat metslase häält. Ilmselgelt jättis see temast imeliku mulje, aga kes muu siis Rhys oli kui imelik isiklikult.

Kelsie hakkas valju häälega naerma ja jälgis kuti tegevust ning ütles siis: "Jap. See välimus sobib juttudega, mis käib amatsoonide kohta. "

"Oh ära naera, sest ma pistan su kohe vardasse ja grillin ära." teatas Rhys hoiatavalt ning jooksis Kelsie poole.

Kelsie naeratas ning otsis maapinnalt kinnituspinda juhuks kui Rhys seda tõesti teha kavatseb, mis oli muidugi vähe tõenäoline. "Sa pead enne lõkke ka tegema."

"Sellega saab hiljem ka tegeleda." sõnas Rhys täie tõsidusega ning peatus neiu juures togides teda algul õrnalt oksaga, kuid haaras siis äkilise liigutusega Kelsie sülle ja viskas siis õlale nagu tegemist oleks kartulikotiga.

Kelsie kiljatas naerdes, kui Rhys ta üle õla viskas.
"Kavatsed mu kuskile koopasse viia?" küsis Kelsie. "Või puu otsa viia ja seal kinni siduda?" pakkus neiu uue võimaluse välja.
"Kui sul juhuslikult välgumihkilt ei ole, mis sul ilmselgelt on, siis ma oskan kividega tuld teha." lausus Kelsie muiates ja jõllitas kuti selga.