Templi trepil

"Rahu-rahu, ma lihtsalt küsisin, eks," tõstis Riley justkui rahu sõlmimise märgiks mõlemad käed pisut kõrgemale, andes sellega mõista, et halba ta selle küsimusega ei mõelnud. Kuigi see, et naine ühe süütu loomakese tapmist pealt tahtis vaadata, teda sellegipoolest pisut häiris. "Ee..." ei teadnud Jean, kust alustada. Algusest vist? "Noh, nagu sa juba tead, olen ma 1995. aasta toodang. Ema on mul sireen ja isa on... ee... oli meremees," neidis neelatas ja jätkas, "noh... Mu ema oli selline, nagu teisedki sireenid... ja kuigi tema polnud milleski süüdi, pidi ta siit põgenema. Nüüdseks elab ta tavainimeste keskel ning kogub lauljana üha kuulsust juurde." Neidis naeratas vabandavalt. "Anna andeks, aga keegi peale minu enese ei tea rohkemat, nii et loodetavasti sa mõistad..."

"Jah, muidugi," vastas xena ega hakanudki rohkem pärima. See jutt Arese ohverdusest tekitad nende vahele siiski mingi ebameeldiva õhustiku mis teda häiris.

Riley oli sellega juba mingil määral harjunud, et tema seisukohad võisid teisi sageli ärritada, sest enda teada ta neid kuigi sageli just ei hoidnud. Seega teda see pisut ebameeldiv õhkkond nii väga ei häirinudki. Alles siis meenus Jean'ile midagi, mille peale ta kõva häälega naerma puhkes. "Issand, ma räägin sulle nii isiklikest asjadest ja me ei tea isegi üksteise nimesid." Sest minu meelest nad ei olnud veel üksteise nimesid küsinud? "Igatahes, mina olen Riley. Riley Jean Matthews." Mitte et ta oleks arvanud, et sõdalane teda tema täisnimega kutsuma hakkab. "Nii... Sinu kord, ma arvan?" oletas ta siis.

Xena hakkas samuti naerma. "Ma olen Xena. Uskumatu, et me ei tutvustanudki üksteist," ütles ta muigega.

Riley lubas endale samuti põgusa muige, enne kui küsis: "Äkki räägid nüüd oma minevikust ka?" Kui neidis oli vahepeal samuti Xena kõrvale trepile istunud, siis nüüd libistas ta end paar astet allapoole, kõige esimesele astmele, et selg vastu astmeid ääristavat madalat kivimüüri toetada, maast paar võilille noppida ning neid pärjaks kokku punuma asuda.

"Noh, tegelikult," alustas Xena. Ta tahtis jututeemat mujale viia. Miks oli ta ennist tüdrukule lubanud seda küll rääkida?