Lilled, lilled, lilled

Kelsie jalutas parki, neiu oli alati armastanud pargis viibimist. Siin oli rahulik ja väga kodune tunne.
Tüdrukule meeldis, kui teda ümbritsesid taimed ning talle tundus, et ta viibib justkui kuskil mujas siis kui ta lihtsalt taimede lähedal.
Kelsie võttis istet ühel pargipingil ja jäi kaugemal asetsevaid taimi silmitsema.

OT: Noelle

Noelle otsustas minna veidikene välja värskesse õhku ja samas talle meelidis rohkem väljas olla kui sees. Tüdruk jalutas parki. Tal meelids seal olla. See oli tore koht ja samas talle on alati taimrde keskel meeldinud ola. Ta on siiski ju nümf.

Kelsie vaatas pargis ringi ning nägi kaugemal ühte enda liigikaaslast. Vähemalt neiu kaugemal sarnanes nümfidega Kelsie arust.
Kuna Kelsie'l polnud just eriliselt palju nümfidest sõbrannasid ajas ta ennast püsti ja jalutas äsja saabunud tüdruku juurde.
"Hei. Ma olen Kelsie." tutvustas ta ennast teisele tüdrukule. Kelsie lootis, et ta ei jätnud väga imelikku muljet endast.

Noelle kõndis vaikselt edasi, ta ei pannud seda teist tüdrukut ennem tähele kui too tuli tema juurde ja tutvustas end. Ta naeratas korraks. "Hey, ma Noelle," lausus ta siis vastu talle. See tüdruk tundus olevat tema liigikaaslane, ehk nümf kuid ta ei olnud selles väga kindel. Samas tal ei ole kunagi eriti oma liigikaaslasest sõpru olnud ja üldse tegelt pole tal palju sõpru kunagi olnud.

"Kas sa oled nümf?"küsis Kelsie, et enda arvamusele koheselt ka vastus saada. Kelsie jalutas tüdruku kõrval vaikselt edasi.

"Olen küll ja sa ka jah?" Vastas ja samas küsis kohe vastu ka. Ta lihtsalt tahtis oma arvamuses kindel olla. Ta siis jalutas ka vaikselt edasi. Samas nautis seda värkset õhku enda ümber.

"Jep." vastas Kelsie naeratades. "Ma loodan, et ma sind ära ei ehmatanud, et ma nii peale lendasin sulle, aga mul pole lihtsalt eriti nümfides sõbrannasid." seletas Kelsie. Ta tundis, et kummaliselt vabalt tüdrukuga vesteldes.

"Pole hullu midagi. Inimesed on erinevad. Ega mul ka pole," lausus Noelle sellepeale naeratades. Tal ei olnud ju uue sõbra vastu midagi. "Kui vana sa oked?" Küsis ta siis midagi lampi.

"17 ja sina?" küsis Kelsie naeratades. Kui ta ilmselt ei oleks naeratanud oleks ta Noellele jätnud arvatavasti kurja inimese mulje.

"Ma olen 19," lausus on ta naeratades. Ta oli siis vanem ja enamasti ta ongi vanem oma sõ
pradest. Ta istus siis ühele pingile ja näitas käega oma kõrvale,et Kelsie istuks sinna.

Kelsie võttis istet Noelle kõrval ning vaatas taevasse kus triivisid üksikud pilvepadjad. "Kas see on normaalne, et ma olen nümf aga kardan hiiri?" küsis Kelsie Noellelt muiates.

Noelle vaatas tüdruku piile. "Minu arust küll. Ma kardan ämblike," lausus Elle siis sellepeale. See oli siiski tõsi. "Ja kõrgust," lisas ta veidikene hiljem.

OT: ma liiga laisk, et kasutajat vahedatap

"Mul pole ämblikute ega kõrguste vastu midagi, õnneks." lausus Kelsie ohates. "Ma kohe pean ütlema, et mulle meeldivad su juuksed." ütles Kelsie. Neiu oli üsna veendunud, et Noelle arvab, et ta on imelik.

"Nojh. Kunagi kukkusin kõrgelt ja noo murdsin jala ja käe luu peale seda ma kardan seda," lausus Noelle siis. "Oh, tänan," lausus Elle muigega. Ta armastas oma juukseid ka. "Ega sinu omad ka on kenad," lausus ta siis vastu.

"Autch." ütles Kelsie ning kujutas ette, kuidas see võis välja näha. Ilmselt oli see väga valus, aga Kelsie ei osanud valu suurust määrata, sest tal endal polnud kunagi ühtegi luumurdu olnud. Kuna teema läks juustele siis küsis Kelsie järgmise küsimuse nende kohta "Kas sa värvid neid?"

"See oli jaa valus," lausus Noelle siis vaikselt. Ta ei tahtnud enam seda kogemust meenutagi eriti. Ta unustaks selle heameelega aga ta ei suuda seda kuidagi teha. Enamus halbu mälestusi jäetakse siiski meelde. "Ma ei ole kunagi oma juukseid värvinud, see on loomulik värv," lausus ta naeratades. "Sa?" küsis ta siis vastu.

"Aegajalt teen juustesse heledamaid salke." vastas Kelaie naeratades Noelle'le

"Ahah," oskas Noelle sellepeale vaid öelda. "Ma ei ole raatsinud oma juukseid värvida. Pidev värvimine pidavat neid kahjustama, kuulsin kuskilt kunagi," pidi ta siis ära mainima.